Näitused

Näituste korraldamine Jõhvi kontserdimajas

Näituste eksponeerimiseks Jõhvi kontserdimajas on järgmised võimalused:
Salva saali stanged 10m, 7m
II korruse stanged (parempoolne fuajee) 10m
II korruse stanged (vasakpoolne fuajee) 10m
II korruse klaasist 2 vitriini 3,7 x 2 / 1,2 x 2
III korruse stanged (vasakpoolne) 1,5m; 5m
III korruse stanged (parempoolne) 4m; 5m

Alates 1. jaanuarist 2017 maksab näituse eksponeerimine Jõhvi kontserdimajas 50 eurot kuus. Hind sisaldab käibemaksu.

Täpsem info:
Urmi Püve
Jõhvi kontserdimaja sekretär
urmi.puve@concert.ee
tel: 33 42009

Margus Bambergi näitus ” Valeühendus”

Margus Bambergi loominguline tegevus sai alguse Tallinnfilmi nukufilmi stuudiost, kus ta töötas animaatorina.
Tema dünaamilised ja fantaasiaküllased joonistused pakuvad vaatajale rohkelt avastamisrõõmu.

Olga Kublitskaja näitus ” Niplispits 2D ja 3D-vormingus”

02.10.-30.10.2021

Näitusel on väljas Olga Kublitskaja autoritööd pitsimustri disainimisest kuni valmis esemeni. Tööde fotod on samuti autori tehtud.

Olga Kublitskaja on pitsimeister, disainer, Narva Pitsikooli asutaja ja juht, gildi Eesti Pits juhataja, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu liige, Narva Laste Loomemaja õpetaja. Alates 1990. aastast on Olga korraldanud Eestis mitmeid pitsinäitusi (sh isikunäitusi), esitlusi, rahvusvahelisi festivale ja seminare. Auhindu ja tunnustust on ta saanud Eesti Kultuuriministeeriumilt ja fondilt Eesti Kultuurkapital panuse eest niplispitsi arendamisse Eestis. 2020. aastal pälvis Olga Kublitskaja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu ja Rahvakultuuri Keskuse aastaauhinna „Pärandihoidja“. 2020. aastal autasustati Olga Kublitskajat Eesti Vabariigi presidendi otsusega Valgetähe V klassi teenetemärgiga pitsikudumise traditsiooni hoidmise ja arendamise eest Eestis.

Kunstistuudio Bastor näitus ” Igaviku puudutus”

01.09.-30.09.2021

Ebatavaliste vormide ja värvilahenduste kaudu väljendab näitusel iga maal vaadet eluteele aegruumi kaudu. Maalide loomisel kasutati segatehnikat „Fluid Art“ (vedelad akrüülvärvid). „Fluid Art“ on uute materjalide ja ägedate kompositsioonilahenduste otsimine see on unistuse ja olemise illusiooni peegeldus. Vormide äratundmise efekt saavutatakse minimaalsete, kuid väljendusrikaste vahenditega. Vedel akrüül ei ole faktuurne ega tekstuurne maalimine, vaid ilu väljendamisviisi otsimine mistahes taju tasemel.
Oma näitusega „IGAVIKU PUUDUTUDUS“ soovivad Bastor Studio kunstnikud näidata, et nende maalid on kujude, tunnete ja mõtete vastasti kuse seose osa siis, kui iga uus kokkupuude igavikuga avastab inimeses piiramatut loomingulist potentsiaali, mis võimaldab tunda ennast maailma targa ilu osana.
Igas näitusel esitatud töös on palju ekspressiivsust ja meeleolu. Hoolimata kõiki töid ühendav ast ühisest tehnikast, said autorid seda filosoofiliselt omamoodi tunda, kuna vaadete erisus oleneb loomingulise isiksuse maailmatajust, tema iseloomust ja temperamendist. Loodame, et näitusel saavad vaatajad peaaegu kehaliselt tajuda oleviku reaalsust või tuleviku lummavat valgust. Bastor Studio (Tallinn) näitusetegevus muutus praegu väga pingeliseks. Kümne aasta jooksul oleme näidanud oma erinevaid näituseprojekte mitmes linnas Tallinnas, Jõhvis, Võhmas, Järvakandis, Tartus, Jänedal, Võrus, Pärnus, Vil jandis, Haapsalus, Sillamäel, Narvas ja Narva Jõesuus. Peale professionaalsete kunstnike on näitustel osalejateks saanud ka stuudio täiskasvanud õpilased, kes käivad õppimas juba mitu aastat. Loodan, et selliseid inimesi saab iga aastaga üha rohkem!

Tarmo Rätsepa isikunäitus “Pimekambri portreed”

02.08.-31.08.2021

Tarmo Rätsep on oma fotoloomingus keskendunud vanadele fotograafiatehnikate katsetamisele ja praktiseerimisele. Näitus on algusest lõpuni valminud analoogprotsessis ja kõige lihtsamal põhimõttel töötava nõelaaugukaamera ehk pinhole-kaamera abil.

Autor oma näitusest: “Nõelaaugukaameraga tehtud fotod on kõik mingil määral ebareaalsed ja unenäolised. Alguses kasutasin pinhole-kaamerat pigem maastike pildistamiseks, aga ühel hetkel soovisin proovida stuudios portreid pildistada. Modellideks valisin fotograafiaga seotud inimesi oma sõprade ja tuttavate hulgast. Palusin neil pildile kaasa võtta oma maailm, olgu selleks mõni hobi või tegevus peale fotograafia või lihtsalt mingi fantaasia. Pimekambri portreed valmisid umbes aasta jooksul Nõmme fotoklubi stuudios ja fotolaboris. Kõik ülesvõtted tegin enda poolt nõelaaugukaameraks ümber ehitatud lihtsa keskformaatkaameraga Lubitel 166B. Et saada paremat tulemust, on täpse läbimõõduga “nõelaauk” siiski Internetist ostetud ja valmistatud laseri abil. Kaameras kasutasin mustvalget negatiivfilmi, mille ilmutasin käsitsi. Pildid kandsin paberile traditsioonilises mustvalges hõbeželatiinfoto protsessis. Nii sündiski seeria “Pimekambri portreed“.“

Pimekamber (lad. k. Camera obscura) on pime ruum, mille ühes seinas asuva väikse ava kaudu sisenev valgus tekitab vastasseinale ümberpööratud kujutise väljaspool kambrit asuvatest esemetest või maastikust. Pimekambri tööpõhimõttel rajenevat fotoaparaati nimetatakse nõelaaugukaameraks (ing. k. pinhole camera). Nimetus tulenebki sellest, et sellisel kaameral on objektiivi asemel imepisike auk, justkui nõelaga torgatud. Tulemuseks on pehme joonisega ja veidi udused pildid. Üliväikese ava tõttu venivad säriajad pikaks ja liikuvad objektid jäävad pildile pigem varjude või “udukogudena”.

Tänan: Nõmme fotoklubi, Fotomuuseum, Diesel Arts, ajakiri “Positiiv”, Jana Küppar, Vita Moissejenko, Tiina Muts, Reet Sau, Kristel Schwede, Terje Talts, Erko Aasma, Erkki Arus, Caspar Lootsmann, Olev Luik, Kristian Saks, Toomas Simon, Andres Toodo, Tanel Verk.

Lisainfo: Anneli Jalava (anneli.jalava@linnamuuseum.ee), Tarmo Rätsep (tratsep28@gmail.com)

Stanislav Moškovi fotonäitus “Rahvusballett karantiinis”.

11.06.-31.08.2021.

Kes on vaadanud balletietendust, teab, et varvaskinga kokkupuude põrandaga pärast hüpet on üsna häälekas. Mis saab siis, kui teatrimaja läheb eriolukorra tõttu pausile ja baleriin tahab teha hüppeid kodus? Mida ütlevad alumised naabrid? Kodus pole seinasuurust peeglit ega stanget nagu proovisaalis. Kuidas lahendasid Eesti Rahvusballeti tantsijad selle olukorra – kas tuli appi diivani seljatugi, tool või köögilaud? Rahvusballeti trupp on eriolukorra läbi teinud vägagi leidlikult!